Pidime pool seitse lennujaamas olema. Enne käisime McDonaldsis hommikust söömas. Võtsin õunapiruka ja apelsinimahla. Jackiga oli nii kahju hüvasti jätta, ta on ikka nii tore. Lend oli igatahes kohutav. Lennuk oli tõsiselt väike ja seega raputas väga väga kõvasti. Esimene lend, kus mul tõsiselt hirm on peale tulnud. Vahepeal tundus, et mootorid ütlesid üles. Seda küll vist õnneks ei juhtunud, aga imelik sõit oli küll. Pidurdas, kiirendas kogu aeg. Õnneks kestis lend vähe - 40 minutit.
Kui oli Chicago lennujaama jõudnud, siis oli meil 45 minutit aega ringi käia. Tahtsin 'I heart Chicago' särki, aga ei leidnud kuskilt. Ei saanudki midagi. Ostsime Starbucksi, läksime lennukisse ja jälle hakkas raputama! Õhus olemise aeg ei olnudki nii jube peale selle et ta tegi samamoodi seda pidurdamise-kiirendamise värki. See võttis seest nii õõnsaks, et nüüd kukumegi alla! Siis mõtlesimegi, et see on elu viimane Starbucks :D Eriti jube oli maandumine Ronald Reagani lennujaama. Lennuk keeras peaaegu 90 kraadi (minu poolega) Potomac jõe poole. See oli niiiiii hirmus, et panin kohe mõlemad aknad kiiresti alla. Enne seda pole ma kunagi lennukiga sõitmist kartnud (peale peavalu ja kõrvade), aga seekord ma reaalselt kartsin, et kukume alla. Õnneks läks kõik siiski hästi ja jõudsime õnnelikult maapinnale.
Ülejäänud päev oli vaba. Hotelli jõudes saime teada, et me saame alles kella neljast check-ini teha ja seega pidime kaks tundi kuskil jõlkuma. Käisime soppamas. Anna ja Anni tahtel läksime Urban Outfitter'sse. Mina, Triin, Ruuben ja Lauri sealt midagi ei leinud, seega läksime metrooga ühe peatuse Metro Stationisse, kust leidsime Forever XXI ja H&M'i. Esimeses poes veetsin palju aega, vaatasin peaaegu kõik läbi ja sain kaks ilusat kleiti ka. H&M'st sain Kristenile ilusad püksid, loodan et lähevad jalga ka ;) Endale ka ühe asja. Edasi läksime Macy'sse, kus olime ainult pool tundi ja ma ei jõudnud kingaosakonnast kaugemale. Õnneks midagi ei leidnud.
Tulime hotelli ja sõime õhtust (tavaliselt ei pakuta hotellidest tasuta õhtusööki, siin aga on vahest), mis oli täitsa normaalne. Naersime lauas nii palju, et kohutav. Sõime päris kaua, siis tulime tuppa ja vaatasime telekat natuke. Või noh, enam-vähem kõik kogunesid meie tuppa. Pidime otsustama, mida edasi teeme, aga selleks läks kaks tundi ja ma jõudsin isegi magada vahepeal.
Kella poole üheksaks otsustasime leida jäätisekohviku. See aga osutus väljakutseks, sest raske oli leida netist seda. Anna otsis Dairy Queen'i ja avastas, et see peaks olema üle tee hotellis. Seal aga ei teatud, et selline asi üldse olemas on. 3 meest kulutasid meie jäätisehimu rahuldamiseks 10 minutit. Kuid. Nad andsid meile väga hea koha, mis ei olnud väga kaugel ka õnneks. Ja seal oli MAAILMA PARIM JÄÄTIS!!! Võtsin mojito-, white grapefruit- ja local strawberry sorbetid. No mina ei ole nii head jäätist kui see moito jäätis veel saanud. Sa kohe võisid tunda neid piparmündilehti seal jäätises. Nii mõnus ja värskendav, sest isegi kell 9 oli õues megapalav. Koht ise oli väike, aga järjekord ulatus pidevalt uksest välja. Eriti arvestades seda, et see koht oli üsna kallis - kolm palli oli 6.50 (x12). See on tõesti kallis, aga see oli seda väärt. Jäätiseisu ka rahuldatud väga tükiks ajaks.
Jäätised söödud, jalutasime tagasi. Ei osanud midagi teha. Panime Facebook'i kuulutuse peo kohta meie toas. Pika peale tuligi rahvas kohale. Anna Lätist, Donara, Benedikta ja Greta Leedust. Ja meie toas oli ka air conditioner katki, seega siin oli migni 80 kraadi. Selle peale otsustasime siit ära kolida ja mujale tubadesse minna. Nii palju ei ole ma terve selle reisi ajal naernud kui täna. Lihtsalt kohutav, kuidas ma olen suuteline reaalselt 5 minutit krampides veetma. Mõnus õhtu oli.
Praeguseks üks jalg valutab. Air conditioner ka töötab õnneks (töömehed käisid) ja lähme varsti magama. Homme peame oma action plan'e esitama ja sellega ongi meie programm läbi. Aa, käime veel Eesti saatkonnas ja Capitolis. Siis on aega sopata veel. Ja siis veel sopata. Ja laupäeval peame alles kell kuus õhtul siit minema niiet ka siis on terve päev aega.
Üldiselt meil vist veab selle ajavahega, sest me oleme öisel lennul ja kui me loodetavasti magame enamuse lennust vähemalt, siis me oleme väga edukal taastumise teel, sest saksamaale jõuame nii 11-12 ajal ja sealt edasi Eestis juba kell pool kuus läbi õhtul :)
No comments:
Post a Comment