16. päev ehk Lord have mercy

Alustasime täna sama vara, ainult et läksime lõunat sööma Doni perega. Nad meist väga ei huvitunud, vähemalt ei küsinud palju küsimusi. Tuim oli ebaviisakas, nagu alati. Luges terve aja raamatut ja jättis toidu järgi. Minu arvates, kui inimesed sind lihtsalt oma heast tahtest oma majja võtavad ja sulle niimoodi kõike välja teevad siis vähim, mida sa teha saad, on kõik võimalused ära kasutada ja näidata et sa oled tänulik selle eest. Aga tema.. I'm not gonna even go that far..
Pärast hommikusööki läksime vaatama kohalikku meditsiini helikopterit, sest mu 'ema' teadis et ma olen meditsiinist huvitatud ja niisiis ta viis mingi seda ambulance helicopterit vaatama. Hästi huvitav oli. Mulle tõesti meeldis. Nagu filmis, again! Pärast seda tulime koju korraks ja läksime kohe edasi fire stationisse. Jacki töötab seal ja ta on kõigile oma külalistele seal tuuri teinud ja kõigile on meeldinud. Mulle meeldis ka. Rääkis kuidas neil siin kõik töötab. siin, Colonas on suhteliselt suur varustus (mitu autot jne), aga mehed on kõik vabatahtlikud. Saime varustust selga proovida ja autoga sõita :D ma olin yet again bossi kohal :D ehk kõrvalistuja kohapeal. Sain sireeni lasta ja.. Äge oli. Saime märkmikud ja nokamütsid ja meenemündi. Todd, kes seda 'eksursiooni' läbi viis oli ka hästi tore. Näitas meile erinevaid asju ja rääkis kuidas nad käituvad tulekahju korral jne. Jacki kogui aeg pildistas ja ma kogu aeg naeratasin ja kui tagasi tulles oli Tuim eesistuja ja Jacki ütles, et naerata, siis ta ütles:' ei naerata'. No ma ei saa aru.. Ajab lihtsalt kopsu üle maksa. Aga ema ütles ka, et ma meeldin talle rohkem (ma ei mäleta, kas kirjutasin seda oma eelmisesse sissekandesse):D Enamasti sellepärast, et ma olen sõbralikum, minu kõnest on parem aru saada ja ma olen huvitatud asjadest. Ja ma jagan arusaadavalt oma arvamusi kuidas asjad on minu maal. See selleks. Pärast seda huvitavat käiku tulime koju, Jacki jäi siia puuvilja salatit tegema, me läksime Rock Island County Fair'le. Täpselt nagu kuskil Taylor Swifti muusikavideos. Ei, see oli Pink looga Who Knew.
Pärast seda tulime koju. Olime natuke aega ja läksime Jacki nephew (õepoeg) sünnipäevale. Mõnus, kodune toit oli. Kalkun, kartulipudru, kaste, sink mingil moel, gravy (kuigi ma ei söönud seda), puuviljasalat, värske salat. Jacki poeg oli minust (st Eestist) eriti kuidagi huvitatud. Again vb seepärast, et minust oli lihtsam aru saada. Eriti üllatas teda fakt, et me oleme nii hi-tech. Valimised, haiguslood, retseptid ja kõik see stuff. Siis toodi välja koogid. sokolaadi, jello (tarretis ma pakun, suure vahukoore topinguga), tsuksiini. Laulsime happy birthday ja pärast seda tulime plaksutamine ja sõnad nagu 'around the table you go' vms. Seda ma polnud varem kuulnud. Igatahes, ma olin silmini täis, aga tahtsin veel torti ka maitsta. Ja kui ma ütlesin et ma tahan umbes ühte neljandikku (mis oleks olnud meie normaalne tükk,sest see oli veel ülipaks), siis vaadati mind imelikult :D või noh, Jacki õde vaatas :D Igatahes, see suksiini (või mis iganes) tort oli väga hea. Peaaegu nagu see kõrvitsakook, mida ma olen paar korda teinud. Kõigiga pidime pilti tegema, Tuim vist piinles küll. Minul oli aga suu jälle kõrvuni :D
Tulime sealt ära koju, ma küll veeresin, sest mul kõht nii täis. Varsti lähme missale. Tõotab tulla huvitav. Õnneks ei kesta kaua, tund max.

Nii. Missal käidud. Ütleme, et oli huvitav ja teistsugune. Kõndisime kirikusse, Jacki ja Don lõid endale risti ette (kui seda nii nimetatakse), Jacki pidi lugema täna, nagu ma hiljem aru sain, siis tänane missa oli talle pühendatud. Missa hakkas, seisime püsti, midagi pobiseti. Siis tuli kaks nagu diikonit (?) (tegelt on kõik üks suur küsimärk, sest mul ei halli aimu kuidas neid asju katoliikluses nimetatakse) ja üks tüdruk mingis hommikumantlilaadses ürbis. Tal olid muideks jalas varbavahed ja retuusid paistsid alt. Selle käitumise juurde jõuan hiljem. Jacki luges ette ühe jutu, et kõiki Soodoma elanikke ei tapeta kui leitakse vähemalt 50 süütut hinge. Ja siis keegi küsis et kui leitakse viis vähem, kas siis selle viie pärast tapad terve linna. Ja nii edasi ja nii edasi (aa, ta vastas, et ei, ta päästaks selle linna) kuni 10ni. Siis oli jälle palvetamist, laulmist, põlvitamist, seismist ja siis tuli jutustaja pulti ja seletas selle loo lahti. Tänane teema oli 'first impressions', mis läks minu jaoks nagu rusikas silmaauku sest ühe mu sissekande nimi on 'second impressions ('cause the first ones don't count)' Sain kõigest aru, mis missal räägiti (mis on hea näitaja minu arvates;) Ennast kiitmast ma ei väsi!). Aga jah, sisu ei mäleta. Siis tuli see aeg kus pannakse see 'leib' suhu ja juuakse veini. See oli huvitav tegevus. Kõigepealt kummardasid leivaandja ees (neid oli kolm, Don nende hulgas) ja siis läksid veini jooma (Jacki oli üks veiniandjadest). Päris pisikesed poisid ei läinud veini jooma, aga paljud läksid. Ja eks seepärast ole lubatud Itaalias joobes olekus sõita ka (peale nende üldise veinijoomise). Pärast seda oli veel paar palvet vms. Siis jagati õnnistus üksteisele - st et kõik kes kuskil ees-taga-kõrval istusid surusid kätt ja andsid õnnistust. Ei osanud seda oodata. Aga siis ütles üks neist diikonitest, et missa on läbi ja õnnistatud teed.
Ma tegin kaasa kõik istumised ja seismised, kuid ei põlvitanud ja ei läinud 'blessingut' saama. Lihtsalt, pole mulle. Vaadata oli parem. Langetasin pead ka, kui vaja oli. Tuim aga, on the other hand, sirutas käsi seal pingi peal ja kui seisime siis hoidis käsi taskus ja.. isegi kui sa pole usklik või seda usku, siis sa võiksid ju vähemasti austada seda, mida teised teevad ja ennast need tund aega üleval pidada. See oli minu jaoks unacceptable. Pilte ei teinud ma ka just sel põhjusel, kuigi ma usun et ma oleks võinud ilma hääle ja välguta. Aga muidu löödi end missa jaoks üles. Kõik kulinad-kilinad külge, lõhnaõli, soeng, meik - täisvärk. Siis anti annetusi.. ja nagu ma aru sain siis Jacki ja Don andsid 25 dollarit. Minu arvates päris palju. Nad käivad iga pühapäev kirikus, juhtugu mistahes, sajagu või pussnuge, aga nad käivad. Kirik oli muidu ilus, küll mitte tüüpiline nagu meie kirik, aga selliseid ei olegi siin palju. Pärast missat tutvustati meid hästi paljudele inimestele. Igasugustele diikonitele ja muiduolijatele. Ühe diikoni rääkisin pikemalt ja lõpuks ta kiitis mind et mul on nii hea inglise keel. Seda oli tore kuulda. Meid tutvustati ka selle varbavahe-tüdrukuga ja ta küsis Jacki käest üle, et kas me oskame inglise keelt ja siis ma ütlesin talle et kui sul on mingeid küsimusi siis küsi, ma oskan vastata küll. Siis ta oli meeldivalt üllatunud. Ja kõik tegid suuri silmi, et ma oskan lisaks oma nativa tongue'le hästi inglise keelt ja et ma räägin ka vene keelt. Diikon avaldas kahetsust, et ka nende noored võiksid vähemalt kahte keelt osata.
Pärast seda tulime koju. Ei osanud nagu midagi teha, sest kogu see jumala värk tegi mõtlikuks jälle. Aa, ja see ei olnud üldse hull.. Kui jutustaja tegi oma osa, siis ta tõi näiteid igapäeva elust, näiteks kauabamajas käimisest vms. Niiet oli täitsa okei. Selline vabam värk. Ja muusika oli täitsa nagu Hairi Laurandi tunnis :D Igatahes, kodus tegime natukese ajapärast popcorni, mis on DELICIOUS:D Neil on isegi eraldi eriline pott selle jaoks. Ülimaitsev oli. Ja enne seda sõin veel sünnipäevast järelejäänud puuviljasalatit ja klaas apelsinimahla ja ma olen jälle kurguni täis. Mul tuleb juba silmist kõik toit välja :D Vähemalt see on maitsev ;)
Vot nii. Näljas ma ei ole, toas on ainult natuke külm. Teksasid olen juba viimasel paaril päeval kanda saanud. Näitasin Jackile pilte kodust ja emast-isast. ta ütles, et nad tunduvad väga sõbralikud ja neil ühised huvid ka. Seega ma ütlesin, et kui nad peaks meie kanti sattuma kunagi, et siis võtavad ühendust.
Homsest tuleb pikk päev vist. Pikk ja igav päev peale õhtuse weiner roasti. Nii. Ma lasen tuimal nüüd magama jääda. Ta vaatab mind nii tapjaliku ilmega juba. Olge musid ja tublid, räägime varsti ;)