Hommikune tegevus oli lihtne - kirjutasime/joonistasime thank you kaarte Dream Leadersitele. Üle tunni aja joonistasime kaarte ja harjutasime Anniga jälle vene keelt. Siis esitasime oma projekte, mida kodus hakkame tegema. Mõned jutustasid terve 4 lehekülge maha, mida kirjutama pidid, aga meie Anniga (kuna meil on sarnased projektid) ütlesime põhjused ja mis meie main idea on. Läks lühidalt, kõigile meeldis :D Lõpus andis Lisa meile evaluation lehed mingite väga raskelt sõnastatud ja väga keeruliste küsimustega. Õnneks lubas need kodus ära lõpetada, sest hakkasime Navy Pierile hiljaks jääma.
Navy Pier oli äge. Kuigi ei midagi väga erilist. Hästi palju (suveniiri)poode kallite hindadega. Lõunaks sõime cheezborgerit Billi Goat Tavernis. See pidi mingi hull kuulus koht olema, sest need cheezborgerid olid Saturday Nightr Live's olnud mingi 80ndatel. Anna 'vend' Jeff oli ka meiega kaasas. Kõndisime ringi ja vaatasime igasugu asju. Käisime kommipoes, kus oli nii palju komme, et kirjuks võttis. Suveniiripoodide kallidusest annab aimu see, et kui CVSs maksab I heart Chicago-särk 4 dollarit, siis seal oli 16-17. Päris märgatav ju.
Pärast seda läksime paadikruiisile. Läksime välja Lake Michigani peale, kus sai paadi esiots (including me) ligumärjaks. Lainetus oli nii kõva. Aga vaade oli superilus see-eest. Kõik majad paistsid (no mitte lühikesed) kätte ja sai lihtsalt nii ilusaid pilte. Siis läksime tagasi Chicago jõe peale ja seal jäi küll kael valusaks, sest majad on niiiiiiiii kõrged. Tegin pilti ka nendest klaaskuubikutest kus me olime eelmine päev ja kui me oleks selle paadivärgi ennem teinud kui selle torni, ma ei oleks sinna peale läinud. See oli nagu taevas põhimõtteliselt!
Õhtu lõpetamiseks läksime Chicago Cultural Centerisse, kus oli graduation ja dinner. Näitasime oma dokumentaale ja sõime pitsat. Jälle. Ma arvan, et meie tehtud dokumentaal oli kõige parem, sest teistel läksid intervjuu osad liiga pikaks. Sain dvd ka, eks siis kodus näitan ;) Saime kingikotid endale Dream Leadersitelt, kus oli raamat juhtidest ja dvd sees. Siis saime tänukirjad World Chicago poolt (mu nimi oli jälle ViideRmann)ja märgid. Tgeime hästi palju pilte kõigiga. Perega, Amyga, Dream Leadersitega, eestlaste ja peredega, lisaga jne jne.
Kokkuvõttes oli Chicago once-in-a-lifetime värk ja kahju on ära minna, aga Geneseo kuhu ma kohe-kohe minema hakkan (bussiga, ja siin pidi kõige palavam päev üldse tulema)on ilmselt täiesti teine kogemus. Kahjuks muudeti peresid ja nüüd ma olen koos Tuimaga Leedust, aga mine tea. Meagan ütles, et vähemalt on see vist see pere, kes seda kõike Geneseos korraldab, niiet ma ei tea. On see hea või halb.
Eks näeb! Aa, nad ütlesid, et Geneseo (Missisippi jõe ääres) on nii rural, et seal ei pruugi internetti olla niiet kui ka jääb 5-päevane vahe sis teadke, minuga ei ole midagi halba juhtunud;)
No comments:
Post a Comment