17. päev ehk busy in Geneseo way

Nii. Tänane oli pikk, aga lühike päev. Hommikul läksime kellegi majja hommikusöögile. Mingid kristlikud sportlased, mingi selliste ühendus. Ütleme nii, et mulle see ei istunud, sest see ei olnud arutelu (nagu programmis ütles) selle üle, et mis me usust arvame või ma ei tea, kuidas me sellesse suhtume, vaid see oli selline, et jumal on meie ses ja igal pool ja noh, sellised alatooniga, nagu me oleks kõik mingid kristlased. Mida enamus/enamik meie grupist ei olnid. Aga seal oli küll päris palju ameerik noori ja nad küll kõik uskusid. Ja täiesti tõsimeeli. Mulle selline asi ei mahu pähe ja ei hakka ka kunagi mahtuma. Pigem tõesti mignid vanad eesti või kreeka jumalad kui üldse. Palvetasime. Mis, noh jah, ka ei meeldinud. Aga selle kõige lõpetuseks, kui tuju oli juba päris nõme ja arvasin, et päev rikutud, mängisime Wiid. Mingi selline mäng oli, kus pidi järgi tantsima. Isegi mina mängisin. Päris äge oli.
Sealt läksime Richmond Hill Parki, kus oli ''action planning''. Mida me oleme juba miljon korda teinud ja oma projekte juba kõigile esitlenud. Seega me leppisime kõik kokku, et teeme seda homme ja siis olime a'la 2 tundi vabalt niisama. Vahepeal saime lõunaks Sloppy Joe'd (mingi nagu punane hakkliha kaste hamburgeri saiade vahel, täitsa söödav) ja muud ameerikalikku toitu, including brownies. Ja mina ja Ann tegime oma powerpoindi ära. Niiet me oleme igati valmis kõigeks. Siis istusime lihtsalt niisama. Õues oli megapalav, seega ma rääkisin katuse all Meaganiga juttu. Ja siis avastasime, et enamik mängib kaarte puu all ja läksime ka. Üsna kohe pärast seda pidime juba Geneseo keskkooli minema.
Geneseo High School (Home of the Geneseo Maple Leafs)oli nagu iga teine ameerika keskkool kuskilt filmist. Madal, laiahaardeline, punast värvi tellistest. Suure suure football fieldiga. Nende kapid olid välimused samasugused nagu meie omad Jüri Gümnaasiumis ;) Söökla oli suht täpselt nagu Twilightist :D Ja ni oligi. Kahjuks said minu kaamera akud tühjaks niiet. Aga ma pean nagunii teistelt pilte varastama niiet. Seal kohtusime Ameerika Gaidide ja Skautidega. Polnud nüüd eriti põnev. Siis kohtusid FFA-ga (Future Farmers of America). Nad olid toredad, ma kujutan ette, et Kaido sobiks sinna ideaalselt. Muidu nad tegelevad ka põllundusega ja stuff (neil on oma loomad keda nad müüvad ja hooldavad jne), lisaks keskenduvad nad ka leadershipi oskustele nagu public speaking. Nad olid lahedad.
Pärast seda läksime kuskile farmi (et mõned, kes ei ela farmis, nagu nt mina), et saada teada kuidas elu käib farmis. Ütleme nii, et ei olnud põnev, sest ilmselgelt nad ei olnud endid meie taustaga kurssi viinud, sest muidu nad teaks, et meil on piisavalt palju talusid, kus tehakse kõike sedasama. Peale maisi ja soybean'i kasvatamise. Õnneks me ei olnud seal rohkem kui tund aega. Seal haises ka.
Päeva lõpetuseks läksime Ruubeni ja Emilsi hostide juurde weiner roast'ile. Pm oli see siis see, et grillid endale ise hot dog'i vahele vorstikese. Ja süüa oli PALJU. Isegi jõulude ajal ei ole nii palju süüa! Oli eirnevaid salateid. Ja cupcake oli palju, brownies, corn bread (actually corn in every possible way), chips. Siis küpsetasime ka marshmellows'eid. Panime neid miginte küpsiste vahele (meenutasid Digestive omasid), kuhu vahele panime veel Hershey's sokolaadi ja kuuma marshemllow. TE EI KUJUTA ETTE KUI HEA SEE OLI!!! See oli tõesti hea. Aga väga väga magus. Rohkem kui ühe ma seda ei suudaks. Aa, ja seda õige maitsega lemonade'i oli ka. Need tulevad pulbrist niiet ma arvan, et ma ostan seda koju ka kaasa. Ülihea sidrunilimonaad on.
Siis kui juba mõtlesime koju tulla, siis peatusime fire stationis. Jälle. Jacki tahtis meid chief'le tutvustada. Aga me jäime sinna nii mitte päris tunniks aga enam vähem. Siis meid tutvustati kõigile, sest peaaegu kõik olid seal (neil on esmaspäeviti õppused). Kõik olid hästi huvitatud. Siis tuli veel Vick (see kes leedust pärit). Oh boy, kus see alles rääkis. Õnneks täna oli kuidagi lihtsam rääkida. Kuigi seal oli suur müra. Igatahes oli lahe. Kujutasin kohe ette, kuidas kõik teised linnaelanikud respektivad neid kõiki, sest nad on kõik vabatahtlikud. Niiet. Jah. See oli suur asi. Isegi Emma, Jacki lapselaps, pole autoga sõita saanud, aga mina olen (A).
Siis tulime lõpuks koju ja nüüd ongi õhtu läbi. Peaks pesema minema, kogu selle lõkkehaisu maha saama ja magama minema. Und ei olegi nii väga, rohkem on jalad väsinud ja väga paistes. Varem pole mul jalad kuumusest paistetanud, nüüd aga siin on kogu aeg. Vot. Olge tublid ;)