Saturday, July 24, 2010

14. päev ehk Geneseo

Alustan kurva uudisega - nimelt suutsin ma kõik oma kahe viimase päeva pildid Chicagost ära kustutada ja millegipärast ei ole neid mul arvutis ka. Niiet te ei näegi kuidas ma lamasin 103. korrusel, kui autod mu all sõitsid. Ja neid üliilusaid õhtuseid Chicago skyline'i pilte. Rikkus kohe päev ära kui selle avastasin. Eilsest siis nii palju:
Bussisõit Geneseosse kestis u 3 tundi. Siis kohtusime kohe peredegaja tulime koju. Minu pere on ema Jacki ja isa Don, kes on vanemad, üle 60ne, aga väga kõbusad ja toredad. Nad on hostinud juba 13 aastat. Neil on ka lapsi, aga kõik on juba täiskasvanud ja ei ela kodus. Eile õhtul, suht kohe kui jõudsime tuli hirmus torm. Tuul oli üle 70 miili tunnis, paduvihm ja elekter kadus. 24 tundi oli kadunud. Õnneks neil ikka vett oli kui elektrit polnud. Siis läksime soppama, sest kodus polnud midagi teha. Ma sain niiii palju asju võrdlemisi hea hinna eest. Rohkem vist endale riideid ei osta, sest kohver oli niigi raske. Kuigi pükse tahaks, pluuse ma luban, et enam ei vaata:D Kaks tundi olime seal, esimese tunni veetsin ainult ühes poes, kust saingi enamuse oma riietrest. Aa, pood ise asus teises osariigis, Iowas. Ületasime Mississippi jõe, et sinna saada. Isegi Tuim soppas kaks tundi. Sai vist rohkem asju kui mina, aga ta ütles et ta enam jalga poodi ei tõsta seni kuni ta siin on. Ja üldse, Tuim käib väga pinda. Kirjutan kildusid endale telefoni üles. Näiteks meeldib talle kõrbenud toit. Ja ma üldse ei hakka rääkimagi kui ebaviisakas ta on. Segab kogu aeg jutule vahele. Ja küsib ebaviisakaid küsimusi. (Tuim on see leedukas kellega ma koos elan) Pärast soppamist läksime suppi sööma. Võrdlemisi tore oli. Kuigi Jacki ja Doni jaoks tundusime me väga vaiksed. Ma olin lihtsalt väsinud ja iga kord kui Tuim midagi ütles, siis nad peavad üle küsima, sest nad ei saa ta inglise keelest aru või podiseb ta lihtsalt väga omaette. Koduteel käisime veel HyVee's. Suur grocery store. Homme õhtul (ehk täna) teeb Don kala ja ülehomme õhtul lähme kellegi sünnipäevale, et siis sellepärast käisime.
Tulime koju, sõime natuke maasikaid, jagasime taskulampe jne. Rääkisime natuke ja läksime magama. Päris väsitav päev oli, aga kokkuvõttes olen ma oma perega rahul. Nad on toredad. Neil olid ka hull kava tehtud, kõik kirja pandud, et kuhu lähme-mida teeme. Tore.
Piltidest on ainult kahju. Arvuti hakkas jamama kui neid laadisin ja nüüd neid polegi. Eks surfan, vaatan kas leian kuskilt, aga ma ei usu eriti. Krt küll, reisi kõige ilusamad pildid :(

No comments:

Post a Comment