11. päev ehk pool on möödas

Eilsest õhtust veel niipalju, et sõime tuunikala-pasta salatit ja seeni. Rääkisime igasugustest huvitavatest asjadest ja Angela kutsus meid kolmapäeval kinno vaatama dokumentaali ameerika haridussüsteemist. Tõotab tulla midagi minule;)
Täna siis mõtlesime minna varasema rongiga. Ann magas sisse natuke ja nägime kuidas rong ära sõitis, kui me veel platvormilgi polnud. Arvasime, et see oli see, millele minna tahtsime. Tegelt aga oli see sellest veel varasem ja seega me mõtlesime, et 10 minutiga jõuab Starbucksis ära käia küll ja seega kui sealt tagasi tulime siis nägime, kuidas see õige rong, millegfa minna tahtsime, ärasõitis. Ja seega läksime selle rongiga, millega alati. Niipalju siis sest plaanist. Kui kontorisse jõudsime, siis helistasin Kristenile nii minutiks ajaks, sest pidime kohe minema hakkama. Kuigi oli hea ta häält kuulda ja teada, et ta ikka veel on kuskil paralleelses universumis olemas :) Sest praegu ei tundu miski muu peale selle reaalne.
Päeva eismeseks tegevuseks oli Chicago Area Projecti tutvustamine. Mis oli väga lõbus. Kuigi ma ei saanud selle poindist väga aru, aga ma olin uimane ja mulle jõuavad sellised asjad alati hiljem kohale. Lõunaks oli meil ehtne Chicagolaste lõuna. Kas Chicago hotdog või beef sth. Ma võtsin selle viimase variandi ja veiseliha oli tõesti hästi tehtud. Vot sellisena ma sööks seda, aga muidu on see lihtsalt nätske.
Pärast seda võtsime rohelise liini Chicago kõige jubedamasse neighborhoodi lõunas. Käisime Clara's shelteris. Mulle eriti ei meeldinud, sest sellised kohad viivad üldjuhul tuju alla ja siis hakkad mõtlema, et kui paljudel inimestel on tegelikult halvem kui sinul ja siis mõtled, et sa peaks ikka midagi tegema, aga siis mõtled, et millal sa ise siis elad ja naudid seda, mida endale oled rajanud. Vahel on asi lihtsalt õnnes. Pidime raamatuid lugema väikestele lastele ja nendega niisama olema ja mingeid postkaarte joonistama. Ma usun, et neile meeldis. Tegin Anna kaameraga üliilusaid pilte, aga nüüd silm valutab :D Aa, kõige selle 2.5 tunni jooksul, mis me seal olime, ma ei näinud üht ainumast valget inimest. MITTE ÜHTEGI!!! Ma nagu teadsin sellest, et kuskil kindlasti on selline koht, aga ise seal käia..
Tagasi World Chicagos tegime vähem kui 5-minutilise kokkuvõtte ja tulime koju. Kodutee tundub alati nii lühike ja me lihtsalt alati räägime Anniga terve see 45 minutit. Kuigi me hommikuti eriti ei räägi. Ju oleme siis uimased veel. Aga õhtuti saab mingienergialaksu sellest. Või on see selleks ajaks juba saadud.
Jõudsime koju, siis Matt ütles, et nad peavad oma kassi väga suure tõenäosusega homme magama panema. Mis on kurb. Aga kass on ka 18 aastat vana. Õhtust sõime india tänaval (Devon Street), india restoranis. Ei saa nüüd öelda, et miski üliülihea oleks olnud,k aga midagi halba ka ei olnud. Riisipuding maitses. Siis ostsime hennat ja homme vb Angela teeb meile. Kuna Mayat (nende tütar) pole siin, kes pidi ikka väga hästi oskama. Niiet.
Nii lühike ja kokkuvõtlik see päev oligi. Homne tõtab huvitav tulla, sest lähme Sears Towerisse ja Navy Pieri. Vot. Ja vb saame kuulsat Chicago's deep dish pitsat.
Aga eks siis kirjutab sellest pikemalt. Olge tublid!